Esileht » Evakuatsioon

Evakuatsioon

 

Õnnetuse korral on esmatähtis kiirelt toast välja saada. Paanika on sellises olukorras aga kerge tekkima. Allpool oleva infoga soovimegi tekkivat paanikat juba eos vähendada ja aidata läbi mõelda erinevad ohuolukorrad. Siit leiad näpunäiteid iseenda ja oma lähedaste turvalisuse tagamiseks.

 

Esmalt mõtle läbi, kuidas õnnetuse korral kiirelt toast välja saad ja koosta selle järgi ka kodune evakuatsiooniplaan. Kindlasti on oluline evakuatsioon ka läbi mängida (veel parem kui harjutad eramust/korterist väljumist läbi pimedate ruumide).

Siit leiad nõuandeid selleks, kuidas oma kodust evakuatsiooniplaani koostada, millele tähelepanu pöörata ja mida ka teistele teatavaks teha. Tärniga on märgitud soovituslikud punktid, muus osas aga peaksid hoolitsema selle eest, et teised korteris/eramus viibijad samuti vajalikku infot omaksid.

Planeeri:

• Parim evakuatsioonitee on meie igapäevane liikumistrajektoor ja väljumisteekond. Kindlasti peab kodus olema ka varuteekond juhuks kui õnnetuse korral esimesena valitud tee on takistatud. Näiteks kui magamistoast esikusse saamiseks on vaja läbida köök. Juhul kui tulekahju puhkeb köögis, ei ole võimalik esikusse ja välisukseni jõuda.
• Mõtle kõikidele takistustele, mis tulekahju korral võivad teele tekkida ja puhasta kõik evakuatsiooniteed kõrvalistest esemetest (näiteks jalgratastest, karpidest). Varu evakuatsiooniteele vajadusel ka taskulamp.
• Harjuta evakueerumist nii püstijalu kui neljakäpukil. Soovitav on seda teha ka silmad kinni, kuna siis saab aimu olukorrast suitsuses ruumis evakueerumisel.
• Leia ohutu paik korteris või majas, kuhu minna kui hoonest lahkumine pole võimalik. Näiteks magamistuba või muu aknaga ruum. Ohu korral kogunege sellesse tuppa, sulgege uks ja isoleerige mõne riideesemega uksepraod, et suits tuppa ei pääseks.
• Hoia lauatelefoni läheduses infot, mida hädaabi numbril helistades tarvis võib minna - aadress, korteri number, hädaabinumber. Ohuolukorras võivad lihtsad asjad meelest minna.
• Võtmed olgu alati samas kohas, kõik korteri või eramu elanikud peavad seda teadma.
• Evakuatsiooniplaan hoia kõigile nähtavas kohas - näiteks magnetitega külmkapi uksele kinnitatuna.
• Lepi perekonnaliikmetega kokku ohutu kogunemispaik väljaspool hoonet, kuhu vajadusel koguneda, juhul kui hoonest väljutakse omapead. Õnnetuse korral tuleb igal juhul toast välja minna ja mitte iseenda elu ohtu seada. See on oluline eriti väikeste laste puhul, kes tavatsevad end ära peita, kuna arvavad, et lahtise tule eest saab peitu pugeda.
• Laste ja puudega inimeste evakuatsioon nõuab eriti hoolikat planeerimist, kuna nende liikumiskiirus võib olla piiratud.

Välju:

Kui kodus puhkeb tulekahju käitu nii:

1. Kui kuuled suitsuanduri signaali, kontrolli, kas midagi on juhtunud.
2. Kui sul on tulekustuti ning oled kindel, et suudad tulekahju ise kustutada - tee seda.
3. Kui hoones on juba suitsu, liikuge kummargil või käpuli „suitsupadja" all kiiresti majast välja eelnevalt kokkulepitud kogunemiskohta.
4. Tagasi põlevasse hoonesse, millelegi järgi, ei tohi minna!
5. Välja jõudes helista hädaabinumbril 112 ja teata õnnetusest Häirekeskusele rääkides rahulikult mis juhtus, kus juhtus ja kas keegi on kannatada saanud.

Eriolukorrad!

Alati ei ole võimalik mööda tavapärast väljumisteekonda korterist või majast väljuda. Seetõttu on mõistlik koostada ka varuväljapääsu teekond, tagamaks inimeste ohutu väljumine õnnetuse olukorras. Allpool leiad erinevate eriolukordade kirjeldused, mis tuleks samuti läbi mõelda ja oma kodu jaoks vastavaks kohandada. Kindlasti ei tähenda see seda, et midagi taolist kindlasti juhtuda võib, pigem on eesmärk teavitada kodu omanikke sellest, mis moodi oma pere ja lähedased vajadusel ohutusse kohta viia ja ärgitada läbi mõtlema ohuolukordi ning planeerida õiget käitumist tagamaks iseenda ja oma lähedaste ohutus.

Kui pead aknast välja hüppama

• inimeste ohutus eelkõige - jälgi esmalt, mis korrusel sa oled, kõrgemalt kui teine korrus, ei ole mõistlik alla hüpata.
• esimeselt või teiselt korruselt alla hüppamiseks viska maapinnale patju ja tekke, sest nendele hüpates pehmendad kukkumist.
• kui pead akna purustama kata enne välja ronimist klaasi servad riidega.k
• ui aitad aknast välja lapsi, muuda nende kukkumisteekond võimalikult lühikeseks kasutades rippumiseks näiteks lina või rätikut.
• enne aknast välja hüppamist jää rippasendisse hoides kätega aknaservast kinni, nii lühendad kukkumisteekonda.

Kui sa ei saa korterist või majast välja

• mine võimalusel aknaga tuppa.
• sulge toa uks.
• vooderda välisukse praod võimalusel niiske riidega takistamaks suitsu sissepääsu ruumi.
• ava aken ja karju appi (tõmba kardinad eest).

Kui su riided lähevad põlema:

1. ära jookse ringi, sest niiviisi saab tuli hapnikku juurde ja muutub suuremaks.
2. viska pikali, sest siis ei saa tuli põlemiseks enam hapnikku ja vajadusel rulli ennast maapinnal.
3. summuta leegid, näiteks tekiga vmt.

 

Kodu turvalisuse regulaarne kontrollimine muuda harjumuseks. Jälgi igapäevaselt, et elektrijuhtmed ja -seadmed ning küttekolded sinu kodus oleksid korras.

Niiviisi käitudes tagad iseenda ja teiste turvalisuse ning rahuliku une.

Enne magama minemist!

• sulge uksed- aknad sest siis ei saa võimalik tulekolle põlemiseks lisahapniku.
• veendu, et ahi ja pliidirauad pole sisselülitatud.
• võta vooluvõrgust välja seadmed, mis pole mõeldud pidevalt vooluvõrgus olemiseks.
• veendu, et küünlad ja suitsukonid on kustunud.
• lülita radiaatorid välja, juhul kui need ei ole mõeldud töötamiseks 24h.